Kaart - Ingelmunster

Sint-Amanduskerk

Ingelmunster on hollandikeelne vald ja asula Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Roeselare haldusringkonnas.

Valla pindala on 16,16 km². 1. jaanuari 2012 seisuga elas Ingelmunsteris 10 728 elanikku, mis teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 664 in/km².

Ingelmunster asub Izegemist 3 km kirdes, Roeselarest 10 km idakagus, Kortrijkist 11 km põhjas, Bruggest 30 km lõunas, Gentist 35 km edelas ja Brüsselist 78 km läänes.

Kuigi Ingelmunsterit läbib raudtee, pole seal raudteepeatust. Lähimad raudteejaamad on Izegemis, Waregemis, Kortrijkis ja Tieltis. Lähimad kiirrongipeatused on Brugges ja Gentis, aga lähim lennujaam Brüsselis.

Ingelmunsteri nime päritolu pole teada. Flaami ajaloolane Antoon Sanders (1586–1664) andis kohanimele etümoloogia anglo-monasterium ehk anglite klooster, kuid see nimi võis tulla ka sõnadest angle-monastre 'nurgaklooster', sest see asus lääni nurgas.

Väidetavalt käskis Püha Amandus (584–675) kohalikel külla kiriku ehitada ja ta olevat ise koguni selle juurde edaspidi rajatud kloostri projekteerinud. Sellest kloostrist tuligi küla nimi.

Friisi Robrecht pidas Ingelmunsterit strateegiliselt tähtsaks kohaks ja kindlustas selle. 1200. aasta paiku anti Ingelmunster Harelbeke valda – tänapäeval on Harelbeke vald Ingelmunsteri kagunaaber. 1300. aasta paiku läksid Ingelmunsteri kindlus ja lään Rode pere valdusse – Roded olid pärit Ida-Flandria provintsi idaosas olevast Dendermondest. Pärast Rodesid valitsesid Ingelmunsteri lääni Gistelid. Seejärel sai ta osaks Burgundisst ja Klevest. Kui Kleve Maria abiellus 1440 Orléansi hertsogi Charles'iga (neil sündis poeg, kellest sai Prantsusmaa kuningas Louis XII), läks Ingelmunster Prantsusmaa kätte.

Keskajal oli Ingelmunster osalt tänu oma kindlusele üsna tähtis koht.

1297 peatus Ingelmunsteris tollal 29-aastane Prantsusmaa kuningas Philippe IV, kes oli karistusretkel mässulise Brugge linna vastu. Brugge saatis oma saadikud temaga kohtuma ja nõustus temale alluma tingimusel, et tohib Püha Vere reliikvia enesele jätta. Kuningas võttis pakkumise vastu. Kuid juba 1302 toimus Kortrijki lahing, milles Flandria ülestõusnud linnakodanikud ja talupojad purustasid täielikult Prantsusmaa sõjaväe.